Hea nõu | Tervist24

Ootamatust õnnetusest aitavad taastuda õiged abivahendid

Silja Paavle 14.05.2018, 15:35

Kui käsi-jalg kipsis või mõni hoopis hullem trauma juhtunud, tasub läbi astuda invaabivahendite keskusest – on olemas päris palju abivahendeid, mis aitavad elu paranemisperioodil nii kodus kui ka väljaspool seda mugavaks muuta.

Teeme abivahendikeskusele ITAK tiiru peale ettevõtte turundusspetsialisti Kerli Limbergi ja füsioterapeut Margit Mälliga ning vaatame, millised on enam levinud abivahendid, mida võiks vaja minna pärast ootamatut traumat või ka näiteks eakatel, kui nad kodus kukkuma peaksid.

Kõige levinum abivahend ootamatu trauma korral on küünarkepp või kargud. Margit Mäll märgib, et küünarkepp sobib kasutada neil, kelle käsi on tugevam ja ranne stabiilsem. Kargud aitavad iseseisvalt kõndida, vähendades kehakoormust ühele või mõlemale jalale, täpselt samuti nagu küünarkeppki. Veidi enam stabiilsust annab kaenlakargu kasutamine, sest kargu ülemine osa toetub kehatüvele.

Kargud (Silja Paavle)

Kodus karguga, pikemale rännakule ratastooliga

Füsioterapeut viitab veel, et ühele küünarkepile toetudes saab ka näiteks kodus askeldada. „Kuigi soovitatav on kasutada ikka kaht keppi korraga, nii hoiab lülisambaprobleemid ära,“ sõnab ta.

Kelle liikumine on veel raskem, saab laenutada harkkepi, mis seisab ise kindlalt maa peal ning mille peale toetudes ei teki niisama lihtsalt ümberkukkumisoht.

Nii karke kui ka küünarkeppe on eri suuruses, vajaliku abivahendi leiavad nende seast nii lapsed kui ka täiskasvanud. Ning kõikide küünarkeppide ja karkude pikkust on võimalik lihtsa nupusüsteemi abil reguleerida.

Kui kipsis on lapse või eaka jalg, kellel pole jõudu pikka maad läbida, saab abivahendikeskusest laenutada ratastooli, kuhu saab ka kipsis jala jaoks lisatoe paigaldada. „Üldiselt ongi nii, et kodus ja koolis püütakse kepi või karguga hakkama saada, pikemaid vahemaid läbitakse ning üritustel või reisil käiakse ratastooliga,“ sõnab ta.

Kui jalg pannakse kipsi, tekib kohe mure, kuidas kipsis jalaga liikuda nii, et tallaalune ära ei määrduks. Pereliikmete suure numbriga jalanõude või siniste kilesusside asemel saab osta kipsijalanõu. Reguleeritavalt pehmelt mustalt jalanõult saab ära võtta ka varbaosa,nii on suvelgi seda mugav kasutada.

Kipsijalanõu (Silja Paavle)

Reeglina on ka nii, et trauma läbi elanud jäse on valulik ning seda on keeruline kuskile toetada. Sellist valu võtavad ära asendipadjad, millega saab Margit Mälli sõnul kehaasendit toetada ja fikseerida, ilma et haigetsaanud koht kuskile vastu toetama peaks.

Asendipadi (Silja Paavle)

Kui trauma on juhtunud eakal, kes ei saa keppi kasutada, leiab abivahendikeskustest käimisraami. Neid on olemas lihtsamaid kodus askeldamiseks, keerulisematel on all rattad ning küljes toetuspind nii istumiseks kui ka asjade panemiseks.

Kerli Limberg näitab käimisraami, millel on rattad all ning küljes toetuspind nii istumiseks kui asjade panemiseks. (Silja Paavle)

Kui taastuda tuleb puusa- või seljaoperatsioonist, on mõistlik vähemalt mingi aeg kasutada kitse ehk kõrget kõnnitugiraami, millele saab Margit Mälli sõnul toetuda käte ja küünarvartega ning seeläbi vähendada koormust jalgadel ja seljale.

Väikseid vahendeid osta, suuremaid laenuta

Kas trauma korral oleks mõistlik abivahendit pigem osta või laenutada? Kerli Limberg sõnab, et üldiselt on nii, et suuremaid abivahendeid soovitatakse laenutada, väiksemaid võib ka osta. Samas ei pruugi pärast traumast taastumist abivahendit enam üldse vaja olla. Mõningaid väiksemaid abivahendeid, näiteks veekindlaid kipsikaitseid ning kipsijalanõusid, saabki ainult osta.

Kui taastuda tuleb puusa- või seljaoperatsioonist, on mõistlik vähemalt mingi aeg kasutada kitse ehk kõrget kõnnitugiraami, millele toetuda käte ja küünarvartega ning seeläbi vähendada koormust jalgadel ja seljale. (Silja Paavle)

Suurema abivahendi puhul võiks laenutamise eeliseks olla seegi, et abivahendi remont on abivahendikeskuse poolt. Kui abivahend on välja ostetud, tasub remondikulud inimene ise.

Nii Margit Mäll kui ka Kerli Limberg soovitavad pärast traumat aga igatahes abivahendikeskusest läbi astuda ja vaadata, milliste vahenditega saab oma elu paranemisperioodil mugavamaks muuta. Ning eriti kasulik oleks abivahendikeskusesse vahendeid proovima minna enne abivahendi ostmist – ainult nii  saab aimu, millist vahendit inimene vajab ja eelistab.

Kuidas saada abivahendi hankimisel soodustust?

Riiklikult võimaldatakse abivahendi ostmisel ja laenutamisel soodustust vanaduspensioniealistele ja puudega inimestele, vähenenud või puuduva töövõimega inimestele ja lastele.

Soodustuse saamiseks tuleb perearstilt küsida tõend abivahendi vajaduse kohta. Selle tõendi võib väljastada ka eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, füsio- või tegevusterapeut.

Arstitõendiga tuleb minna sotsiaalkindlustusametisse, kust saab küsida isikliku abivahendi kaardi.

Soodustingimustel abivahendeid müüvad ja laenutavad abivahendikeskused, kuhu minnes on vaja kaasa võtta isiklik abivahendi kaart, kehtiv arstitõend või rehabilitasiooniplaan ning isikut tõendav dokument.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud