Uudised | Tervist24

HIV-epideemia: kas tõesti testimine kohustuslikuks igale eestlasele?

Greete Kõrvits 14.11.2017, 15:50

HIV on kui kuum kartul, millega keegi otseselt tegeleda ei taha, ehkki kõik on nõus, et olukord on tõsine. 14. novembril toimunud HIV-strateegia ja rahastamise ümarlaual kinnitasid arstid, et Eestis on ilmselge HIV-epideemia. HIV-st on saanud pigem üle kolmekümneste inimeste haigus ning pole enam noorte narkomaanide isoleeritud probleem. Samuti saab tõdeda, et viirus ei ole surmaotsus - viirusekandja võib tervest inimesest kauemgi elada.

Sotsiaalministeeriumi esindajad aga kõhklesid olukorda epideemiaks nimetamaks ja rääkisid pigem laialdasest levikust. Narva linnaarst Andrei Antonov on ääretult pettunud: „Kõik muudkui kohtuvad, räägivad, aga midagi tehtud ei saa...“ Tõepoolest, ka ümarlaua ääres võis kuulda vastastikust süüdistamist ja HIV-epideemia vastutuse veeretamist ühelt asutuselt või institutsioonilt teisele.

HIV ei ole enam sama teema, mis ta oli 15 aastat tagasi. Ehkki noorte riskikäitumine on endiselt probleemiks, on peamiseks riskigrupiks kujunenud inimesed, kel vanust üle 30 aasta. Koolide tänuväärne töö seksuaalhariduse valdkonnas on kindlustanud selle, et noored on haigusest vähemalt teadlikud. Nüüd peab strateegia suunama inimestele, kelle arusaam viirusest on pigem: „Ah, ega mulle see külge ei hakka!“. Ka on neis põlvkondadel stigmad ja eelarvamused viiruse suhtes eriti tugevad, mis teeb nendeni jõudmise keeruliseks.

„Ma ei taha sellega tegeleda...“

Kurb on see, et HIV-ga seotud hirmudest ei ole tegelikult päriselt lahti saanud ka arstid. Ühel tervishoiutöötajatega tehtud anonüümsel küsitlusel selgus, et peamised märksõnad, mida nad HIV-diagnoosiga seoses kirja panid, olid järgmised: „surm, hirm, ma ei taha sellega tegeleda, ma soovin, et ei peaks sellega tegelema“.

Arstidel on ka ebamugav patsienti testima suunata. Stigma pole ju vaid nende peas, vaid ühiskonnas üldiselt. Suhtumine on selline, et kes testib, see on ju narkar või mingi ringitõmbaja. „Kuidas ma saadan sellise inimese testima, ta on ju korralik pereinimene!“ olevat üks perearst kunagi tunnistanud. Paraku hiilib HIV ligi nüüd ka neile, keda peame ühiskonnana korralikeks ja viisakateks kodanikeks ning just perearsti kabinet võiks ekspertide hinnangul olla see koht, kus võimalikult paljud viirusekandjad oma situatsioonist teada saavad.

Tõsi, probleemiks on endiselt narkomaanid, kes kas katkestavad ravi või ei jõua üldse selleni. Eksperdid tõid välja ka selle, et endiselt on tõsine puudus narkomaanide tugisüsteemides. Ehk et narkomaani esmane tervisehäda ei ole HIV, vaid ikkagi sõltuvus. Selle ning seeläbi ka muude terviseprobleemide raviks vajavad narkomaanid korralikku süsteemi, mis aitaks neil ühiskonda ja teiste inimeste sekka tagasi tulla.

Samuti on arstidel natuke kriitikat inimeste pihta, kes töötavad erinevatel testimisüritustel ning neist osa võtvaid inimesi nõustavad. Viirust kandvad inimesed, kes saavad kiirtestis positiivse tulemuse, ei saa vahel adekvaatset nõu ning neid ei suunata piisavalt hästi arsti juurde. Inimene saab diagnoosi ja mingil põhjusel  – kas šokist, sildistamise hirmust, valehäbist või eitusest – jätab arsti juurde minemata.

Surmatoovad vandenõud

Hea on tõdeda, et enamik diagnoositud HIV-patsiente siiski ravimeid võtab ja arsti juures käib. Hanno Püttsepp ravimitootjate liidust julgeb lausa väita, et korralikku ravi saav HIV-positiivne inimene elab kauemgi kui tavaline „negatiivne“ inimene. Sest ta on lihtsalt pideva arstliku järelvalve all, samas kui mõni nii-öelda terve inimene ei käi arsti juures üldse ning sureb mõnda õigel ajal diagnoosimata jäänud haigusse.

Üksikuid markantseid juhtumeid siiski on, ehk inimesi, kes ei jäta ravi pooleli puuduliku tugisüsteemi ja asotsiaalsuse tõttu. Need on inimesed, kes usuvad HIV-ga paraku kaasas käivaid vandenõuteooriaid, et see polegi õige haigus või et seda pole olemas ning et HIV ravimid on vaid ravimitööstuse välja mõeldud rahamasinad. Need üksikud, ent teistele ohtlikud inimesed on paraku kurb reaalsus, mis sest, et nende protsent on õnneks väike.

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova möönab, et suur probleem üle 30-aastastega on see, et selleks ajaks juba väljakujunenud seksuaalkäitumist on väga raske muuta. „Kuna haiguse levik on järjest vanemate inimesteni jõudnud ning noorte seas on haigestumine tänu tõhusale ennetustööle vähenenud, siis oleme viimastel aastatel loonud kondoomi kasutamist propageerivaid kampaaniaid suunitlusega täiskasvanutele. Näiteks sellel suvel oli ööklubides ja baarides turvaseksi kampaania just sihtrühmale vanuses 30 ja enam,“ kirjeldab ta.

Kõik testima

„Tegelikult on rahva seas tihti HIV-positiivsete poole parastamisega vaadatud: ise oled süüdi, et oled haiguse saanud. Samuti väheneb visalt arusaam, et HIV on „narkomaanide haigus“,“ räägib Kurbatova. 

Kuidas stigmat vähendada? Kas maksta inimestele HIV-testimise eest peale või maksta peale arstidele, näiteks luues mingisuguse boonuste süsteemi testitud patsientide arvu pealt? Ühe võimaliku lahendusena näeb Eesti infektsioonhaiguste seltsi esimees doktor Matti Maimets lihtsalt seda, et teha testimine kohustuslikuks. Saaks lõpuks ometi teada, palju Eestimaal viirusekandjaid siis ikkagi on. Tema ettepanekut ei võeta vastu vaimustusega, kuid doktor Maimetsa sõnul on probleem just selles, et arstide definitsiooni järgi täiesti epideemia mõõtu viiruselevikut ei soovi riik sellena tunnistada. Kui riik jõuaks selleni, et meil on epideemia, siis peaks sellega ka midagi ette võtma. Midagi radikaalset, nagu seda oleks näiteks kohustuslik testimine.

Seni saavad inimesed end vabatahtlikus korras ise lasta kiirtestida 17.-24. novembril toimuval HIV testimisnädalal järgmistes kohtades.

TALLINN

Ülemiste Keskus (Suur-Sõjamäe 4)

Reedel, 17.11 kell 16.00-19.00

Laupäeval, 18.11 kell 12.00-15.00

TARTU

Lõunakeskus (Ringtee 75)

Pühapäeval, 19.11 kell 12.00-15.00

Esmaspäeval, 20.11 kell 16.00-19.00

Seksuaaltervise Nõuandla (Ringtee 75)

Neljapäeval, 23.11 kell 13.00-15.00 ja 16.00-17.30

Reedel, 24.11 kell 13.00-15.00 ja 16.00-17.30

NARVA 

Fama Keskus (FAMA tn 10)

Reedel, 17.11 kell 16.00-19.00

Laupäeval 18.11 kell 12.00-15.00

PÄRNU

Pärnu Keskus (Aida 7)

Laupäeval, 18.11 kell 13.00-16.00

Pühapäeval, 19.11 kell 13.00-16.00

JÕHVI

Jewe Keskus (Narva mnt 8)

Pühapäeval, 19.11 kell 12.00-15.00

Esmaspäeval, 20.11 kell 16.00-19.00

RAKVERE

Põhjakeskus (Haljala tee 4)

Teisipäeval, 21.11 kell 16.00-19.00

VÕRU

SA Lõuna-Eesti Haigla (Jüri tn 19A) 

Teisipäeval, 21.11 kell 14.00-18.00 kab 411

Reedel, 24.11 kell 12.00-15.00 kab 411

PAIDE

AS Järvamaa Haigla (Tiigi tn 8) 

Esmaspäeval, 20.11 kell 15.00-16.00 kab 408

Teisipäeval, 21.11 kell 13.00-14.00 kab 407

Kolmapäeval, 22.11 kell 14.00-15.00 kab 407