Keha | Tervist24

Mida vähem stressi, seda tervem süda

Silja Ratt 06.10.2017, 11:50

Südame- ja veresoonkonnahaigused on juba pikemat aega Eestis olnud juhtivaks surmapõhjuseks. Miks Eestis nii palju südamehaigusi põetakse ja kuidas end nende eest kaitsta?

Tartu ülikooli kliinikumi kardioloogia osakonna vanemarst-õppejõud Märt Elmet tõdeb, et südamehaigused, nagu ka pahaloomulised kasvajad, on enamikes arenenud riikides peamiseks surmapõhjustajaks. Erinevate riikide võrdluses on Euroopa jagatud madala, kõrge ja väga kõrge südamehaiguste riskiga piirkondadeks. “Eesti juhib seda pingerida koos teiste Balti riikide, Ungari, Slovakkia ja Tšehhiga,” nendib Elmet ja lisab, et madalaima südamehaiguste riskiga Prantsusmaal on südamehaigusesse suremise risk kordi madalam.

Kardioloog märgib, et südamehaigustest rääkides joonistub Euroopa kaardil välja terav piir vanade Euroopa riikide ja Ida-Euroopa vahel. “Kindlasti ei saa südametervise probleemides siinjuures süüdistada vaid meie kõhnemat rahakotti. Oluline roll on ka kiirtempos areneval ühiskonnal, kus endiselt on tähtsam roll asjadel, mitte positiivsetel emotsioonide ja kvaliteetselt veedetud ajal,” selgitab Elmet.

Pärilikkusel on suur roll

Südamehaiguseid on mitmeid. Kardioloog tõdeb, et südames millegi tundmine tekitab inimestes tavaliselt paanikat. Ometi pole muretsemiseks alati põhjuks. “Näiteks vahelööke ehk ekstrasüstoleid esineb pea kõigil inimestel ja enamik neist ei kujuta tervisele suurt ohtu,” seletab Elmet.

Hoopis suurem probleem on vaikselt ja hiilivalt kulgevad südamehaigused, mida inimene ei pruugi tajuda pikki aastaid või isegi aastakümneid. Sellisteks haiguseks on näiteks kõrgvererõhutõbi, millele ei kiputa tähelepanu pöörama enne, kui eluohtlikud tüsistused juba käes on.

Sagedasim raske südamehaigus on südamelihase infarkt, mille teke tähendab Elemti sõnul juba suurt suremusriski. “Enamik pikka aega kestnud kroonilisi südamehaigusi, näiteks kõrge vererõhk, südameinfarkti põdemine, viib südamepuudulikkuse tekkele. Seetõttu on südamepuudulikkus vananevas ühiskonnas sage ja aina kasvav probleem,” märgib kardioloog.

Pärilikkusel on südamehaigustesse haigestumisel suur roll. Elmet toob välja, et kohtab igapäevases praktikas sageli patsiente, kes kasutavad "halbadest geenidest" rääkimist enda olukorra õigustamiseks ega püüagi midagi muuta. Näiteks ülekaalulise inimese väide, et "ma ei saa midagi teha, meil on see peres geenidega kaasa antud". Ometi saab ka nii-öelda halva geenipagasiga inimene südamehaiguste tekkimise riski vähendada. “Ükski olukord pole lootusetu ja kunagi ei ole hilja alustada,” rõhutab Elmet.

Südamehaiguste riskiteguriteks on suitsetamine, ülekaal, kehaline passiivsus, kõrge vererõhk, suhkruhaigus, ülemäära kõrge kolesterool. Kardioloog selgitab, et üksiku riski esinemine ei tähenda veel katastroofi. Küll aga võib olukorra ohtlikuks muuta erinevate riskide kombineerumine. Näiteks kõrge vererõhuga ülekaaluline suitsetaja on juba suure tõenäosusega ohustatud südameinfarktist.

“Mitmete südamehaiguste riskitegurite tähendust on viimasel ajal korrigeeritud vastavalt uute teadusuuringute tulemustele. Näiteks kehakaalu langetamisel ei pea eesmärgiks seadma ideaalse bikiinivormi saavutamist, vaid tervislik on ka kerge ülekaalu püsimine, kui inimene suudab seejuures olla füüsiliselt aktiivne,” räägib Elmet.

Stressi tuleb õppida maandama

Südamesõbraliku dieedi soovitused on arsti sõnul aastatega ühest äärmusest teise käinud. Seetõttu on ka konkreetsete soovituste andmine keeruline. Elmet toob näite, et kümmekond aastat tagasi oli kolestrerooli sisaldav või põlualune toiduaine ja kogu dieet pidi olema rasvavaene. “Nüüd seisame poes tühjade võiriiulite ees, sest viimased uuringud soovitavad just liberaalsemat rasvatarbimist ja jõulisemat süsivesikute piiramist,” lausub kardioloog.

Elmeti sõnul uurib ta oma 90+ patsientide käest tihti söömisharjumuste kohta. “Ei ole veel ühegi eaka inimese suust kuulnud, et nad elasid nii vanaks tänu dieedi pidamisele. Pigem on hea tervise saladuseks mitmekülgne tasakaalustatud toit mõõdukas koguses,” kinnitab kardioloog, et toidulaua planeerimisel ei maksa üle mõelda.

Tänapäeval on järjest enam populaarsust kogumas erinevate toidulisandite tarbimine. Elmeti ütlust mööda on olemas üksikud toidulisandid, mille positiivne toime südamehaiguste ennetamisel on teaduslikes uuringutes kinnitust leidnud. “Näiteks mõned oomega-3 rasvhappeid sisaldavad preparaadid on näidanud infarktiriski langust,” märgib kardioloog.

Üks südamehaiguse põhjustajaid on ka pidev stress ja muretsemine. Pidev närvipinge on Elmeti kinnitusel üks tavalisemaid vererõhu tõusu põhjusi. Selle tõttu tekivad kergemini rütmihäired ning uuringutes on tõestatud ka koleerilist tüüpi inimeste suuremat riski haigestuda südameinfarkti.

Elmet soovitab tervema südame huvides muretsemisest ja stressist loobumist kõigile inimestele. Samas tõdeb ta, et see ei pruugi nii lihtne olla. Pealegi tavatsetakse elu edasiviivat stressi ikka positiivseks nimetada.  “Kahjuks ei oska me mõõta, milline osa närvipingest on positiivne ja kust maalt algab negatiivne. Igal juhul on vaja enesesse kogunenud elekter regulaarselt välja lasta ja närve korrastada. Võimalusi selle saavutamiseks on piiritult palju,” usub Elmet. “Mõnele sobib paremini vaimne puhastus, teisele füüsiline tegevus, veel parem on neid omavahel kombineerida.”