Uudised | Tervist24

Saaremaal toimub alates homsest ulatuslik katastroofiõppus

Toimetas Silja Paavle 13.09.2017, 11:05

Homme ja ülehomme ehk 14. ja 15. septembril toimub Saaremaal Kuressaare linnas ulatuslik katastroofiõppus, mil saarele on suunatud lisaressursid mandrilt. Eesti päästemeeskonna meditsiinirühm, Soome ja Eesti Punane Rist ning kiirabibrigaadid harjutavad koostöös kohalike abistajatega toimimist saarel suurõnnetuse ajal. Kuressaare piiskopilinnuse juurde püstitatakse välihaigla, mida kõigil huvilistel on võimalik 16. septembril kl 9-11 külastada.

Õppuse ja traumapäeva peakorraldaja on Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Haigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popovi sõnul toimuvad õppuse stsenaariumi kohaselt Kuressaare linnas rahvarohked rahvusvahelised ooperipäevad, mille meditsiiniliseks turvamiseks suunatakse Saaremaale lisaressursina Eesti päästemeeskonna meditsiinirühm ning täiendavad kiirabibrigaadid mandrilt. Tegu on rahvusvahelise õppusega, kuhu on kaasatud Soome Punase Risti töötajad.

„Tegemist on esimese taolise suuremahulise õppusega Saaremaal, samas oleme varasemalt sarnaseid õppusi korraldanud mujal Eestis. Nii toimus regionaalhaigla eestvedamisel 2016. aastal katastroofiõppus naabersaarel Hiiumaal, mil samuti harjutati Eesti päästemeeskonna meditsiinirühma aktiveerimist, et püstitada saarele välihaigla ning pakkuda kannatanutele ja patsientidele igakülgset kiiret meditsiiniabi olukorras, kus kohalik haigla ei olnud enam võimeline seda tagama,“ märkis dr Popov, lisades: „Eesti saarte puhul võtab võimaliku suurõnnetuse korral mandrilt lisajõudude saatmine teadagi aega, nt reanimobiilibrigaad jõuab helikopteriga Kuressaarde kõige varem 50 minutiga. Sellest johtuvalt on äärmiselt oluline harjutada kohalike abiandjate – päästekomandode, kiirabi, Kuressaare haigla meedikute jt ning mandrilt tulnud lisajõudude koostööd ja ladusat toimimist, et kõigil saarlastel oleks turvatunne, et nad ei jää abita ka kriisisituatsioonis kui näiteks kohalik haiglahoone on rivist väljas, samas kannatanuid on palju.“

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst dr Andrus Remmelgas rõhutab, et regionaalhaigla suhtub väga tõsiselt meditsiinilise turvalisuse tagamisse oma piirkonnas, täpsustades: „See ei tähenda vaid igapäevast ravialast tegevust, kus meie eesmärgiks on läbi tiheda koostöö regiooni haiglatega tagada patsientidele parim diagnostika ja ravi. Me peame olema valmis tagama sujuva koostöö ka suurõnnetuste ja katastroofide korral. Selleks olemegi korraldanud juba aastaid analoogseid õppusi oma piirkonnas ning panustanud ka Eesti päästemeeskonna toetamisse.“

Kuressaarde kerkib õppuse ajaks välihaigla

Saaremaa õppuse esimeses etapis, 14. septembril aktiveerub Eesti päästemeeskonna meditsiinirühm, kes koguneb koos meditsiinilise varustusega Virtsu sadamas ja sõidab praamiga Kuivastu sadamasse. Edasi suundutakse Kuressaarde ning Kuressaare piiskopilinnuse lähedusse püstitatakse välihaigla telklinnak, kus alustatakse võimalike kannatanute vastuvõtmist. Õppuse stsenaariumi järgi toimub Kuressaare haiglas õhtul tulekahju, mistõttu alustatakse haiglaravil viibivate patsientide osalist evakuatsiooni välihaiglasse.
15. septembril saabuvad saarele kuus täiendavat kiirabibrigaadi mandrilt. Katastroofiõppus jätkub regionaalhaigla kiirabikeskuse traumapäeva ning meditsiinimeeskonna õppusega.

Ennelõunal kl 11.00 ̶ 13.00 harjutatakse erinevaid kiirabisimulatsioone nagu traumakäsitlus, elustamine jms Kuressaare päästekomandos, piiskopilinnuses, kuursaalis, Roomassaare sadamas ning tänavatel, samal ajal toimuvad harjutused ka välihaiglas.

Pärastlõunal kl 13.30 ̶ 16.00 on suurõnnetuse õppus Kuressaare merepromenaadil, mil harjutatakse toimetulekut masskannatanute situatsiooniga. Legendi järgi toimub ooperipäevade ajal paljude kannatanutega liiklusõnnetus, mil juhitavuse kaotanud auto sõidab rahvamassi sekka. Õnnetuskohale saabuvad nii politsei, päästjad kui ka kiirabi ning kannatanuid toimetatakse nii Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonda kui ka välihaiglasse, kus harjutatakse masskannatanute vastu võtmist ja abi osutamist.
Traumapäev ja õppus lõppeb orienteerivalt kl 18.00.

Õppuse ajal 15. septembril ajavahemikus 13.30  ̶ 16.00 võib Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakond olla ajutiselt ülekoormatud, mistõttu palume patsientide mõistvat suhtumist.

Laupäeval, 16. septembril on kõik huvilised kl 9.00 ̶ 11.00 oodatud lahtiste uste päevale välihaiglas, et lähemalt tutvuda haigla varustatuse ning meditsiinimeeskonnaga.

Õppuse ajal on Kuressaares liikumas tavapärasest tunduvalt rohkem kiirabisõidukeid. „Selleks, et minimaalselt häirida Kuressaare igapäeva elu, sõidavad kiirabibrigaadid järgides kõiki liikluseeskirja reegleid ning ei kasuta vilkureid ega sireene,“ kinnitas Arkadi Popov.

Tegemist on suurima taolise õppusega Saaremaal ning ühtlasi 21. regionaalhaigla kiirabikeskuse traumapäevaga, Regionaalhaigla koostööpartnerid õppusel on: terviseamet, päästeamet, Lääne päästekeskus, Kuressaare haigla, Pärnu haigla kiirabi, Tartu kiirabi, Kuressaare linnavalitsus, Lääne politseiprefektuur, Kaitseliidu Saare malev, Naiskodukaitse, vabatahtlik merepääste ning kõigi Eesti päästemeeskonna meditsiinirühma liikmete tööandjad.

Päästemeeskond pakub abi katastroofide ajal

Katastroofimeditsiini osakond ja selle osa Eesti päästemeeskonna meditsiinirühm kuuluvad regionaalhaigla kiirabikeskuse koosseisu alates 2015. aasta augustist. Katastroofimeditsiini osakond moodustati Eesti päästemeeskonna meditsiinirühma baasil, mis kuulus varem päästeameti koosseisu.

Nii osakonda kui ka meeskonda juhib dr Raido Paasma, kelle sõnul on mõlema üksuse põhieesmärgiks meditsiiniabi pakkumine katastroofide ja suurõnnetuste järgselt nii Eesti-siseselt kui ka välismaal. „Meie põhiväärtuseks on missioonitunne, sest kõik sellesse kaasatud inimesed töötavad vabatahtlikkuse printsiibil ja nende põhitöökohad on Eesti erinevad tervishoiuasutused,“ rõhutas dr Paasma.

Meditsiinimeeskond on Eesti päästemeeskonna (EDRT – Estonian Disaster Relief Team) üks moodulitest. Eesti päästemeeskonna meditsiinimeeskond on moodustatud 1996. aastal,  käinud meeskonnana missioonil 2004/2005. aastal Indoneesias pärast maavärinat ja tsunamit ning 2005. aastal pärast maavärinat Pakistanis. Meeskonna liikmed on käinud ekspertidena ka 2008. aastal pärast maavärinat Haitil. Samuti on meditsiinimeeskond osalenud erinevatel rahvusvahelistel ja siseriiklikel õppustel.

Välihaiglat on Eestis varem püstitatud aasta tagasi katastroofiõppusel Hiiumaal, päästekooli õppustega seoses Väike-Maarjas ning kaitseväe õppustel Siil 2015 ja Kevadtorm 2016. „Meditsiinimeeskonna välihaigla üks efektiivseid kasutamisvõimalusi siseriiklikult, ongi just eraldatud piirkondades, eelkõige saartel, ajutise meditsiiniabi osutamine kohaliku haigla mittefunktsioneerimisel, kuni püsivamate lahenduste leidmiseni ja tagab kohalikele suurema turvatunde,“ märkis dr Paasma.